ESA ja Tartu Loomemajanduskeskuse pressiteade

Detsembri lõpus valmis esimene etapp loomeettevõtete arengutsükli uuringust, milles analüüsitakse loomevaldkondadest impulssi ammutavate ettevõtete ärimudeleid, organisatsioonistruktuure ja arengustrateegiaid ning samuti loomeettevõtete ootusi tugistruktuuridele. Uuringu teostamiseks sõlmiti konsortsiumi leping Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutuse (ESA), Tallinna Ettevõtlusameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tartu Loomemajanduskeskuse ja uurimisasutusena juba pikemat aega loomemajanduse teemaga tegelnud Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi vahel. Uuringut aitas rahastada ka Euroopa Liit.
Esimeses etapis olid vaatluse all Tallinna Loomeinkubaatori ja Tartu Loomemajanduskeskusega seotud loomeettevõtted: 32 inkubandiga tehtud süvaintervjuude tulemusena kujunes 70 tundi kuulamis- ja üleskirjutatult üle 850 lehekülje analüüsimaterjali. Uuringu alusel eristusid kolme tüüpi loomeettevõtted: kasvuorientatsiooniga loomeettevõtted, elustiiliettevõtted ja nn kasvutunnustega loomeettevõtted. Viimane grupp kujutab endast küllalt huvitavat kombinatsiooni kahest esimesest: need ettevõtjad püüdlevad küll eneseteostusele ja sõltumatule loojale vajaliku iseseisvuse ja vabaduse säilitamisele, aga samas omatakse ka majandusliku ja organisatsioonilise arengu motiive.
„Uuring näitas, et kasvuorientatsiooniga loomeettevõtteid võib leida enam tehnoloogilisematelt ja multimediaalsematelt loomeettevõtluse aladelt nagu animatsioon, film jm audiovisuaalvaldkond. Kasvuambitsioon seostub ettevõtte väärtuse kasvatamisega ja eelkõige just liikumisega välisturgudele. Loomeettevõtjad avaldasid rahulolu tugisüsteemi poolt pakutavate stardifaasi toetustega, küll aga leiti, et juba jalad alla saanud ettevõtete vajaduste paremaks arvestamiseks tuleb toetamisprioriteete muuta. See viitab selgelt, et kasvu- ja elustiilitüüpi loomeettevõtted eeldavad erinevat lähenemist,“ kommenteeris üks uuringu läbiviijatest Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi teadur Külliki Tafel-Viia.
„Tartu Loomemajanduskeskuse jaoks on uuring andnud kinnitust, et oleme oma arengutega õigel teel," kommenteerib keskuse juht Raul Oreškin. „Oleme ettevõtete toetamisel pööranud suurt tähelepanu ühisturundusele ja individuaalsele nõustamisele ning uuringu järgi on just need alustavate loomeettevõtete jaoks kõige olulisemad teenused."

ESA juhatuse liige Anu Lõhmus lisab: „Uuring annab kinnitust sellele, et loomeettevõtte käivitusaeg on reeglina pikk ja nõuab inkubaatori poolt sama intensiivset panustamist kui näiteks tehnoloogiasuunaga ettevõtte puhul – kuigi veidi teise nurga alt. Tuleb arvestada, et loomeettevõtte prioriteet ja esmane ambitsioon ei ole kasv ja kasumlikkus, vaid millegi uue, innovaatilise, eristuva ja märgilise loomine ning teenuse või toote kvaliteet. Väljakutse vormida sellised ideed kasumlikeks ärimudeliteks on loomeinkubaatorile pikemaajaline, kuid end kahtlemata ära tasuv protsess.“
Loomeettevõtluse uuringuid jätkatakse ning järgmisena võetakse fookusesse inkubaatoritega mitteseotud loomeettevõtted.